Närvi ei ole

Üks päris suur asi sai ära tehtud ja küllaltki hästi.

See, et ma kaks päeva enne suurt üritust juba TEAN, et see läheb väga hästi korda, on uus kogemus. Varem ja tavaliselt ikka oluliselt väiksemate asjadega on närv suurem olnud. Seekord magasin eelsel õhtul sügavalt ja rahulikult, korralduspäevade pinge oli selja taga ja hing oli väga rahulik.

Muidugi oli kohapeal vaja orkestrit jälgida. Alates sellest, et üks peldik ei töötanud (check!), kuni selleni, et "kuulge, pange ruttu uued taustaslaidid, uus show algab juba" "ups" (check!). Ja et ühed külalised leiaks üles oma takso ja teised oma joped... Aga sellega ei tegelenud ju mina üksinda, neid valvsaid silmapaare oli seal teisigi... Ja lõppkokkuvõttes ei oleks keegi ilmselt märganud, kui ma oleks tasakesi kodus voodis tudunud.

Aga närvi ei olnud hetkekski. Päriselt ka. Kõik oli nii läbi mõeldud, et pekki ei andnud minna. Mis siis, et komponente oli nii palju - alates konverentsist ja lõpetades peoga, kus osales pea 300 inimest, kõik väga nõudlik publik.

Kas nüüd ma siis olengi professionaal või?

Ma ei tüssanud sind, Odysseus.

Kõik, mida vajad, tuleb su juurde
ühel või teisel varjatud kujul.
Kui tunned ta  ära,
saab ta su omaks.
Kõik, mida tahad, tuleb su juurde,
tunneb su ära ja saab sinu osaks.
Hinga, loe kümneni.
Hind selgub hiljem.