Sunday, April 15, 2018

Tänane päev oli

ogaralt tore.

Ja mina olen muidugi õrnalt täis, aga seda selle heas mõttes. See on osa sellest ogaralt toredast, aga mitte oluline osa.

Ja lisaks kõigele sellele vahukoorele maasikatega (ok, jäätisele maasikatega) on mul varuks veel üks täies musklis ja sinisilmne JA üks hea raamat.

Raske valik.

Esimese Eesti valik täiega. Shallalla :)

Monday, April 2, 2018

Alati töötab

No selline totaalse enesekindlusega maandatud kerge ülbusetoon, mänguline arrogants. Vahe intellekt tasakaalustatud tõeliselt laiade, tõeliselt lihastes õlgade ja ilusate silmadega. Mängulisus, võistluslikkus, aga leebe, hoidev võistluslikkus, see mäng, kus saab koerakutsikatena üksteist sakutada, silmad säramas, oskuslikult ja hoidvalt, samas mitte haiget tehes. See-eest kõike seda muud.

Sellist tunnet kogedes võib lihtsalt vaimset shampust juua ja ogarast rõõmust nurru lüüa: minul on midagi sellist! Kui hästi on.

Nagu ette sai ennustatudki - elu on jälle hea. See, kui korraks olid maasikad vahukoore peal puudu, ei ole tõesti veel päriselt maailmalõpp /traagiline nuuks/.

P*** see Singeri masin, nõiaelu, nõiaelu, see just on kõige parem!

Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"

 Kohati põhjustab patoloogiline eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju...