Wednesday, January 30, 2019

Minu inimesed

Peale synnipaeva ja praegu Tenerifel peale Poola viina ja kõike seda (ookean, ma armastan sind ja ma tean,  et see on vastastikune, aitäh,  aitäh!), mis mind on tabanud, ma ei saa olla muud kui ogaralt õnnelik. Mul on kaunid merekarva silmad, millesse võib uppuda - ja kuigi see võis olla lihtsalt provokatsioon,  ei lase ma ennast sellest loksutada. Mis siis, las olla, hea nali, aga... Vähemalt nii ilus nali. Lõppkokkuvõttes on mu enda asi, kuidas ma seda võtan. Valin kyll teadlikult, aga mõnuga.  Ja mis siis,  et elu on vahepeal nii valus, et isegi avalikul hommikusöögil jooksevad pisarad yle näo ja mul pole muud võimalust neid peita kui lihtsalt nutta hääletult, kivinäoga, siis keegi ei märka..  Aga sellest hoolimata, see valu tuleb sygavast armastusest ja seega on see valu, mida ma kannan uhkusega, ja kurat,  ma olen nii õnnelik.

Friday, January 18, 2019

Mu elu armastab mind, aga, nagu öeldud, ma ei ole mingi suhtematerjal

Nagu öeldud - tellid universumilt midagi, ja ta korraldab selle sulle, koogi ja kirsiga, otse näkku. 

Kuna ma ei ole serveeringu detailidesse kunagi väga nõudlikult suhtunud, siis on mul sellest suhteliselt savi, et kõik, mida olen soovinud, tuleb äkiliselt ja aplombiga ja täiega. 

Jah, palun mulle, tagasihoidmatult. Eelkõige selle pärast, et homme võime me kõik juba  surnud olla, aga kuniks seda pole juhtunud, kurat, ma armastan oma elu vastu ka, aga see on pigem selline kirglik salasuhe, mitte jumala pärast mingi abielu. Prügikasti väljaviimise eest hoolitseb keegi teine, seni, kuni meie kirglikult kauneid silmi vahime ja vastastikku pitspesu loobime. 

Aga puhtfaktiliselt. 

Tahtsin sel aastal rohkem reisida, jah? Päris ausalt, piirdusin ka oma metsikumates fantaasiates (ja nendest ma ei räägi) pigem Euraasiaga. Ja nüüd siis ongi, ootamatult, nagu kirsid tordi peal, esimene reis Tenerifele, teine San Fransiscosse. 

Oh, hell, l love my life! And he loves me back like they do in the Discovery channel.  

Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"

 Kohati põhjustab patoloogiline eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju...