See on jälle üks eriliselt ilusaid asju, mis mulle / koosolemise / kooskulgemise kohta on öeldud. Midagi paremat oleks raske leida. Ja nii sügavalt rõõmustav, kui see tunne on kahepoolne ja see keegi teine kaaskulgeja, kes kooskogetud lihtsaid, aga uskumatult mõnusaid hetki samaväärselt naudib (ning sellega kogu rõõmu vähemalt kahekordistab), selle ebamäärase tunde ise nii selgete sõnadega välja ütleb.
Njah, tavaliselt olen mina see ekspressiivne väljaütleja ja seetõttu kõlaski see mulle eriti rõõmsana.
Sellest võiks veel palju rääkida, aga kas peab. Ilusad pildid, lahe mõtetevoolamine, uskumatult mõnus / mugav usaldus. Väga loomulik kooskulgemine esimesest hetkest peale ja seda koos kogu mu karjaga, wow. Tunnen ennast ka nii elusana. Tänulikuna.
See, kui streetwise rogue minus leiab, et mhmh, mul on vaimselt ja füüsiliselt nii lähestikku usaldav, mõnus ja mugav (ja väikest viisi sisemise (väga salajase) värinaga ka, aga sellist äärmiselt nauditavat sorti värinaga) - seda juhtub üpris harva. Enamasti petab mu ekstravertsus inimesed ära, nad ei märka, et ma hoian väga konkreetselt distantsi, päriselt lähedale saavad vähesed.
Seoses sellega meenub mulle sellega täiesti seostamatu - ja hoopis teistest inimestest inspireeritud mõte.
Õeh, inimesed, kes väidavad, et nad on kohutavalt altruistlikud ja kohutavalt head ja kohutavalt inimarmastavad, nii et just nemad väärivad "kõige hoolivama ja ennastsalgavama" medalit, on tavaliselt lihtsad egotsentrilised sitapead. "Ma olen kõige hoolivam inimene maailmas" jutt on väga hea indikaator, et sellest inimesest tasub väga eemale hoida. See võib olla kas teadlik manipulatsioon, või ongi sellel inimesel siiralt selline vale enesepilt, aga kui mõlemal juhul natuke kriitiliselt süveneda, siis keerleb nende maailm enamasti ümber enese naba. Ja õige pea hakkab selguma, kuidas ikka kõik teised inimesed ei mõista, millised erakordsed altruistid nad on. Sealt edasi lähebki ainult allamäge see näiline üldheadus. Eriti ebameeldivad on isendid, kes seda märtrijuttu teadlikult ja manipulatiivselt ajavad. See on puhas psühholoogiline vampirism, millest edasi on (vaimse) vägivallani väga väike samm. Need, kes teevad seda teadmatult, väärivad vähemalt "ta ei tea, mis ta teeb" leebemat suhtumist, aga suhelda on nendega samaväärselt väsitav.
Kurat, mulle siiralt tundub, et minusugused hundid, kellel on endal selge pilt ees ja kes vajadusel selgitavad ka teistele sama konkreetselt, et ei, ma ei hooli sugugi kõigist ühtemoodi, ja et jah, ma teeksin väga palju asju kyll, aga väga väheste inimeste nimel, on esiteks adekvaatsema enesepildiga ja teiseks - elu on näidanud - et kokkuvõttes oluliselt hoolivamad ja empaatilisemad kui need "issand, olen nii überhooliv ja hea". Vähemalt saavad nad üldjuhul teistest inimestest paremini aru ja neil on vähem illusioone nii teiste kui iseenese kohta. Ning elu on näidanud, et nende headust ja hoolivust saab päriselt usaldada, see ei ole mingi väärastunud enese- või teistepetmine, millega on seotud igasuguseid varjatud lisatingimusi. Ehk siis, chaotic neutralina on minu jaoks väga loogiline, et kui Harley Quinn on kellegi vastu hea, siis on see oluliselt usaldusväärsem kui ema Theresa headus (kelle puhul ma olen täiesti veendunud, et ta on salajane sadist ja vaimne jõhkard, nagu enamus "olen pühalt hea" tüübid on, btw).
Üksainuke erand mu tutvusringkonnast välja arvatud, tema muidugi tõestab, et täielikud absurdsused on olemas. Chaotic ja paladin - täiesti võimalik. Erakordselt illusioonivaba inimeste suhtes ja sellest hoolimata endiselt kuradi lootusetult bleeding heart ka siis, kui tegemist on selgesti järjekordse parasiitliku eluvormiga, kes ta patoloogilist headust lihtsalt ära kasutab. Mh, temaga suheldus avaldub MINU sügav ja ärateenitud lojaalsuspõhine headus selles, et ma annan talle iga kord armastusega vastu kukalt, kui ta jälle iseenese hellad kohad tule alla jätab, aga lõppkokkuvõttes, kuigi tegemist on erakordselt olulise inimesega, jätan ta valikud muidugi ikkagi tema teha. Jah, tema välja arvatud, sest tema on ilmselt uuestisündinud Jeesus koos kogu selle inimkonna lunastamise ja märtrikannatustega, aga ÜLDISELT kehtib see, et need, kes selgesti defineerivad oma headuse piirid ning vajadusel näitavad hambaid, on objektiivselt ausamad ja sisuliselt heamad kui need, kes väidavad ennast olevat altruismivõistluste maailmavõitjad.
Ja jaa, kuna ma tean, et sa seda loed - ma armastan sind igatahes suhteliselt tingimusteta, aga ma kavatsen jätkuvalt olla ere valu sinu tagumikus iga kord, kui sa iseenese arvelt oled hea inimeste suhtes, kes pole seda ära teeninud.
