Ära torgi inimest igava faktiga, ütles koolis üks õppejõud, kes muuhulgas ongi väga tark tegelane. Kuiva informatsiooni on meie ümber lihtsalt liiga palju. Kui sa tahad, et öeldu kuulajale meelde jääks, räägi sellest Lugu... Lugu on see, mis inimest haarab, mis jääb meelde...
Ja mina mõtlesin, et mul on loll komme mittetöisel ajal rääkida asjast nii, et keegi ei usu, et ma täiesti kaine olen. Ikka iidam-aadam ja alleaa. Ja lehma lellepoeg. Aga - haa! Tegemist on lihtsalt tapvalt hea intuitsiooniga, vaadake, selle asemel, et kohe asja juurde asuda, kannatust - ma räägin Lugu... ;) Tänapäeva infotihedalt asises maailmas tuleks sellise ajatapmise üle rõõmus olla ;)
Paraku lisas see õppejõu mõttetera, mis mind eneseiroonilisele sisekaemusele õhutas, minusse ka natuke positiivset sadismi - vägisi ajab muigama ka teiste üle olukord, kus mina räägin _lugu_ aeglaselt ja kurnavalt ja kõrvalepõigetega parimas 1001 öö vaimus (miinus erootilised stseenid, sorry!) ja vaene haritav muutub üha rahutumaks ja rahutumaks...
Õnneks või kahjuks pole just kuigi paljud mu sõbrad just kuigi viisakad, nii et sügeleva sabakondi sündroomi jälgimist ei saa ma siiski liiga sageli nautida.
5 comments:
viisakus..kõlab nagu raske haigus
Tahad, ma räägin sulle viisakusest ühe loo... ;)
ise ütlesid et ära torgi inimest igava faktiga.
su kommentaar mu blogis oli minu minu jaoks vähe arusaamatu. Mõte ka oli ?
No ma mõtlen inimlik mõte, mitte naiseajust läbi käinud salamõte, mida näeb ainult see sama naine, kes seda kirjutab ja käsi kokku hõõrub suurest mõnutundest, et sai jälle midagi veidi vaimukat ja tarka kirjutada :D ?
hehe.
kus mu pannkoogid on?
No kuule, kui ühel pisihädisel kommentaaril õnnestub juba olla vaimukas ja tark samaaegselt, siis sina pole ikka rahul ja tahad, et tal veel mõte ka oleks? ;)
No on noored inimesed ikka maksimalistid.
Post a Comment