, kuhu ma postitan aegajalt mingeid eredamaid ütlusi - jooksvalt, kohe peale seda, kui neid kuulen. See on nagu teravate tsitaatide järelmaitse nautimise meetod. Postitan... umbes oletan, kes seda lugedes itsitavad... ja leian, et heh, olgu kuidas on, päriselus seda nalja jagada ei saa, sest päriselu seina näevad ka igasugused poolkoostöötajad, keda see kõik koledal kombel shokeeriks.
Siit moraal, et naljakamaid nalju saab teha ainult nende inimeste seltsis, kes sind hästi tunnevad, sest valdavas enamuses on kõige naljakamad just need naljad, mis kolmanda järgu tuttavaid üksjagu shokeeriks. Päris Facebooki seinale ei saa postitada isegi sellist malbet asja nagu sõbra kommentaar Tartu-reisi kohta: "Hing ihkab romantikat, aga tagumik tahab seiklusi." Ma olen nimelt täiesti veendunud, et Facebooki üldsus pole kursis, et mul nimetatud kehaosa üldse olemas on ja selle teadasaamine ilmselt häiriks kedagi. No mu õpilasi näiteks - kuningannadel pole jalgu ja õpetajatel, jumalapärast, tagumikku ega midagi, mis sellega kaasneb. Ja et see skandaalne objekt veel ka seigelda tahab... väkk!
No comments:
Post a Comment