Märkan olukordi, kus vanemad on oma laste vastu absurdselt hoolimatud.
Märkan olukordi, kus lapsed on oma vanemate vastu absurdselt hoolimatud.
Kui mitte muu, siis selles veidras võrdsuses on midagi, mis paneb mind aegajalt inimestest küllastuma, ja seda mitte ülerahuldatud, vaid pigem kurval, võõrastaval, pettunud moel, vajadusest eemalduda, tundest, et tõesti on kõrini.
Õnneks märkan olukordi, kus vanemad on oma laste vastu mõõtmatult hoolivad.
Õnneks märkan olukordi, kus lapsed on oma vanemate vastu mõistvad ja hoolivad.
Õnneks on inimlikkus enamvähem tasakaalus, see annab lootust, aga ei tee sita talumist oluliselt kergemaks.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Uus hingamine jah
On olnud keerulised ajad, aga need on teinud mind selgemaks, tugevamaks, ehedamaks ka. Õnneks mitte teravamaks - luksus on muutuda hoopis le...
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Ühesõnaga. Kõik need leebe mõtteviisi õpetused, eksole, ürgse mehe ja naise leidmised, mantrad ja tantrad - midagi neis kindlasti on. No pea...
-
Veider kurnatusetunne süveneb. Jah, ma olen suuteline täiesti adekvaatselt lugema mõttestatult, kuigi kergelt diagonaalselt 120 minutit järj...
No comments:
Post a Comment