No selline totaalse enesekindlusega maandatud kerge ülbusetoon, mänguline arrogants. Vahe intellekt tasakaalustatud tõeliselt laiade, tõeliselt lihastes õlgade ja ilusate silmadega. Mängulisus, võistluslikkus, aga leebe, hoidev võistluslikkus, see mäng, kus saab koerakutsikatena üksteist sakutada, silmad säramas, oskuslikult ja hoidvalt, samas mitte haiget tehes. See-eest kõike seda muud.
Sellist tunnet kogedes võib lihtsalt vaimset shampust juua ja ogarast rõõmust nurru lüüa: minul on midagi sellist! Kui hästi on.
Nagu ette sai ennustatudki - elu on jälle hea. See, kui korraks olid maasikad vahukoore peal puudu, ei ole tõesti veel päriselt maailmalõpp /traagiline nuuks/.
P*** see Singeri masin, nõiaelu, nõiaelu, see just on kõige parem!
No comments:
Post a Comment