Oh kui hea mõte

tegelikult tsitaat, soov hea suhte sündimiseks: "I can make myself happy, so do your best for yourself, too."

ja siis teine värskeltkuuldud mõte, et: "Mul ei ole ülearu isu temaga suhelda, sest ta kipub teisi oma õnne eest vastutavaks tegema ja ma tõesti ei näe, kuidas see mõttekas võiks olla."

Mhmh. Iga inimene vastutab selle eest tõepoolest ise. See tundub minu maailmas nii iseenesestmõistetav, aga huvitav on märgata, et üldiselt võttes pole see seda sugugi.

Muidugi on imeliselt tore armsate inimeste eest hoolitseda ja teha nende nimel ja jaoks palju erilisi ilusaid asju. Aga olla nende õnne eest vastutav, see oleks nagu mingit iseseisvaks eluks suutmatut puuki vabatahtlikult kaasas tassida, võeh. Emotsionaalset väljapressimist ja ohvrimängu jälestan  ma sügavalt südamepõhjast. Mõnikord ei suuda ma seda esmapilgul ära tunda, sest totaalne optimism inimeste suhtes, aga niipea, kui mu nina suudab mu aju veenda, et see kirbe lõhn õhus ikkagi on kärsahais, olen ma objektilt kadunud.

Pealegi, see kõlas nii lõputult hästi - do your best for yourself, too.