Üks tore inimene ütles, et ta teeb mulle bofferhambaharja. Sellega on seotud üks segasevõitu lugu mu LARP-ikogemuste esimesest haledast hukkumisest, kui mu tegelane läks omateada täiesti off-game hambaid pesema, kui mind tabas verejanuline piiksukari, kes küsis luba mu tegelast maha tappa. Mõtlesin kiiresti võimalikud plussid ja miinused läbi ja otsustasin ennast kaitsta ainsa parajasti käepärase asjaga, milleks osutus hambahari. Metsik võitlus jäi, ma ütleks, napilt viiki, aga lõpuks luges see, et hambahari ei olnud eriti ortodoksne relv, mistõttu minu punktid jäid lugemata.
No nüüd siis ei tohiks asi selle taha jääda. Bofferhambahari? Ausalt? Ma tõesti poleks iialgi arvanud, et mulle võiks osaks langeda omada midagi sellist.
Elule lihtsalt meeldib mind üllatada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Uus hingamine jah
On olnud keerulised ajad, aga need on teinud mind selgemaks, tugevamaks, ehedamaks ka. Õnneks mitte teravamaks - luksus on muutuda hoopis le...
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Ühesõnaga. Kõik need leebe mõtteviisi õpetused, eksole, ürgse mehe ja naise leidmised, mantrad ja tantrad - midagi neis kindlasti on. No pea...
-
Veider kurnatusetunne süveneb. Jah, ma olen suuteline täiesti adekvaatselt lugema mõttestatult, kuigi kergelt diagonaalselt 120 minutit järj...
No comments:
Post a Comment