See oleks absurdselt naljakas, kui see poleks nii isiklikult õudne. Just praegu siis. Ilmselgelt oli enne veel liiga tore/rõõmus/kerge olla.

Mul eile lihtsalt kogemata vedas.

See, et see nii halastamatult haiget teeb, ajab vihale, sellel kõige jõuetumal ja uskmatumal viisil: see pole võimalik, et... No aga on. Teeme siin jah sashlõkki edasi...