Identiteetides

laisalt ujudes nagu noor ja elegantselt paks hüljes lainetes: üle ja alt läbi ja siis, liimjalt libisedes zupzti uutesse reaalsustesse.

Kõik on sinu enese peas, paanikajänes (jah, just sellist kodulooma mu töökaaslane just näitas). Kriisata ei ole vaja, vaat just kriisata ei ole üldse vaja. Siblime aga ujukad siivsasti selga ja lupsame omaenese geeljasse ektoplasmasse kevadet nautima.

Maailma mikromolekuulja tasandi teljele natuke moosi peale, ragiseb, nagiseb, lödiseb, libiseb ja liigub jälle. Või siis liigutab see tööpind meile lihtsalt piisavalt algainest kätte, lükkame küüned sisse, rebime, mudime ja mätsime midagi mõnusat kokku, midagi sellist, kuhu tahaks saba ja kõrvadega sisse pugeda. Puruvanageenid keeliku algtasemel salapäraselt sahisemas. Kõik sulab ja voolab, isegi sõnad, eriti sõnad.

I am too sexy for my shirt.

Kõik, teate, on suuuuhtelineeee....