Kuigi ma kindlasti saan oma eluga ise ka hakkama, ilmselt isegi täiesti rahuldavalt, on mul päriselt õnnelikolemiseks vaja armastatud ja armastavat kaaslast, kellega elu jagada. Nii on elu head osad palju rõõmsamad ja rasked osad nii uskumatult palju kergemad.
Ma usun ja unistan sellist armastust, kus saab üksteise suhtes täiesti aus olla, ja seda uudishimulikus, hoolivas, mõistvas, igatsevas, ihaldavas ja imetlevas turvalisuses. Kaissu pugedes ja üksteist hajameelselt silitades arutada elu ja inimeste ja iseeneste keerulisuste üle, nii, et neid saab pea alati leebeks ja mõistetavaks sõnastada - ja puudutada.
Sellist, kus sõnad ja kehad ja mõistus ja seiklushimu ja väärtused ja hoolimised ja unistused ja muinasjutud tantsivad üksteist toetavat ja täiendavat - ja üksteist nautivat - tantsu.
Selline armastus lihtsalt peab kusagil olemas olema. Minu jaoks ka.
Sellist, kus raskustest hoolimata tuled ja hoiad - sest see on see sinu inimene, keda sa näed ja mõistad ja armastad. Oled olemas, kui sind vajatakse. Ja kus ka mina võin täie kindlusega teada, et minu jaoks ollakse olemas, kui ka minul on vaja.
Sellist, kus saab koos naerda ja mängida ja täiesti vastutustundetu totakana lihtsalt lollitada. Üksteisel säravate silmadega üle koonu limpsata ja itsitades nurga taha lipata, kartmata mingisugust pisiego solvumist, lihtsalt vastastikku lustides ja üksteist mõnuga trollides. Mu sees on selline mängulust olemas - ja sellele peab olema sarnane kaaslane olemas.
Sellist, kus saab seljad teise sõdalasega kokku panna ja võidelda läbi ka keerulisemad täiskasvanute elu lahingud. Teades, et su kõrval on pagana võimekas lahingpartner, kellega koos saab igast jamast läbi.
Kus saab rõõmu tunda lastest, sõpradest, kodust, päikeselaigust, hommikusest laisast aelemisest - koos.
Kus saab valutada nii, et sul hoitakse ümbert kinni ja valust hoolimata on tunne, et see on kindel koht, kus oled mõistetud ja kaitstud. Sellena, kes sa oled.
Sellist, mis esitab sulle väljakutse tulla välja mugavustsoonist, mõelda enda üle, saada paremaks, targemaks ja õnnelikumaks. Julgeda elada päriselt seda elu, mida sa suudad.
Ma tean, et see armastus on võimalik ja olemas. Olen osa sellest ise ju ka kogenud. Läbi iga elukeeru üha paremini, sügavamalt, ausamalt. Ma tean, et see armastus ja selle armastuse oskus on minu sees olemas. Ja et universum vastab sellele. See tunne on minu jaoks ka olemas. Isegi, kui praegu on keeruline. Ma saan selle tunde tagasi, paremana ja targemana kui kunagi varem.
Usun selle võimalikkusesse ja ehitan seda ise ka, nii hästi, kui suudan. Animo, mente et manu, faventibus fatis.
Ja isegi, kui ma ei peaks seda leidma, ei väsi ma otsimast.
Ja hirmu pärast ei taha ma teha ühtegi olulist otsust elus. Julgen, kui vaja. Julgen, sest unistan.
