Olen või ei ole siis

Ma väitsin, et ma võibolla lihtsalt ei ole selles hea. Suhtesolemises siis. Selle peale teatas mu sõber, kes tunneb mind piisavalt hästi, et saan teda usaldada, et vastupidi, ma olen selles väga hea, aga ma lihtsalt ei klammerdu sellesse ülearu.

Mis kõlab väga tõenäoliselt. Samas, äkki see klammerdumine on hoopis kannatlikkus ja see ju omakorda on üks hea suhtesolemise oskuse kriteeriumeid. Kurat, kannatlikkus EI OLE mu tugevam külg ja vähemalt selle järgi ei ole ma kindlasti püsisuhtematerjal.

Tegelikult on see muidugi palju keerulisem, aga vist on tõesti vähemalt kaks asja, mis muudavad mind suhteteemal mitte eriti heaks.

Esiteks on mul kindel veendumus, et inimesel on õigus teha seda, mida tema tahab. Kui see on mingi tegevus, mis on mulle akuutselt vastukarva, siis ma ütlen seda. Täiesti mõistvalt ja sõbralikult, andes talle lihtsalt infot, et see, mida ta teeb, mulle üldse ei sobi. Selgitan miks, ning seda ka, mis tundeid see minus tekitab. Aga ma ei sunni inimest muutuma. See on minu arvates tema enda vaba tahe - ta kas tahab muutuda või mitte. Kui ta ei taha ja situb mulle silma edasi, siis ei ole mul mingit alust sundida teda seda mitte tegema - AGA.

Ka minul pole vähimat kohustust seda välja kannatada. Sest ka minul on täielik õigus teha seda, mida ma tahan. Ja siis tulebki lahendus, et - kuule, ma ei pea sinuga seda koos tegema, kui sa käitud minu jaoks nõmedalt, ja ma olen juba korduvalt rääkinud, miks see on minu jaoks nõme, siis ma järgmine kord lähen üksinda. Ja lähengi. Mul ei ole õigust sundida inimest muutuma - ja tal ei ole õigust sundida mind tema muutumatust välja kannatama.

Nii, et viisakus ja tolerants koos vabadusega pikalt perse saata, kui ei meeldi.

Teisest küljest kannatamatus. Ma tõesti suhtlen valdavalt väga arukate inimestega. Ja see tähendab muuhulgas võrdset suhtumist, mina ei ole lasteaiakasvataja. Mulle ei sobi, kui vastastikku häält kergitatakse, ei sobi, kui suheldakse hoolimatult või vastastikuse austuseta. Ma ei luba seda ei endale teistega, ega teistele endaga.

Jah, elu on näidanud, et olen seetõttu nii mõnegi mehe järgmise naise jaoks oluliselt paremaks inimeseks teinud, sest minul ei jätkunud  kannatlikkust ära oodata - või siis mõjuski just see õppetund, et nii käitudes võibki täiesti tore suhe lihtsalt ühekorra ära lõppeda.

Nii, et mine võta kinni. Olen, kes olen. Ma tean, mida tahan, ja ma ei karda midagi.