Issand, miukesed seiklused, oipekki ja shallallaa :) Ma olen ikka täiega läbi, aga õnnelikult läbi. Siit moraale:
1. väga pikalt mugavustsoonist väljas olles tekib ka kõige ägedama seikluse puhul lõpus tunnelnägemine. Punktist A punkti Pee jõudmine muutub reaks questideks, mis mõned on lihtsamad, mõned keerulisemad, mõned täiega lõpubossi võitlused. Vahepeal võtab see ikka üksjagu läbi, et tekib tunne, nagu ei jaksaks enam ümbritsevat imelisust märgata. Näiteks on 4 tundi võõra autoga Frankfurdis ja Saksa kiirteedel hoolimata asjalikust naviekraanist siiski minu jaoks väga suur pingutus, nii et tekib tunne, et lõpuks kohale jõudes ei tahakski muud, kui lihtsalt tasakesi oma telgis olla ja silmad kinni panna.
2. Õnneks on maailm piisavalt jabur ja imeline, et märkamisemittejaksamine on enesepettus, sest mingi osa minust imeb endasse ja salvestab, väikese lapse õhinal vauuuu-ga. Ning tegelikult ei ole ma mitte telgis, magamiskott üle pea, vaid istun pärast kõikide questide õnnelikku sooritamist kõrtsis koos piraatide, teutooni rüütli, Ukraina surmajumalannade, viikingi ja kärbseseenega ja värelen seal vaikselt, aga õnnelikult. True story.
Seen ja viiking ei jäänud esimesele pildile, aga seal nad olid, ausõna.
Ja tohutu muinasjutulinna peal sattus näiteks päkapike laagri väravasse nagu see:
Ja linnas oli palju poode, kus oli väga vajalikke asju nagu näiteks see:
Ühesõnaga, maailm on ulmaliselt imeline ja mul on hea meel, et ma käisin nii kaugel mugavustsoonist väljas, et kõik see tundub pisut unenäoline. Ja seetõttu oli pagana tore jõuda tagasi koju, sest kodu oli nii rahulik, hubane ja oma. Ja oma mees oli nii uskumatult tore ja igatsetud ja äge. Ja lapsed ka muidugi, maailma kõige lahedamad.
Ja hunt on koopas ja lõõtsutab, aga... mõõdukalt. Ja siis tulevad lõõtsutamise serva need tüüned vaiksed suveõhtud koduaias. Üksildasel rannal mehega koos näkki ujumine, rõõm karastavast veest ja üdini mõnusast seltskonnast. Õhtul kaisus vahepeal saabunud sarju vaadata ja teki all itsitada nagu paar teismelisi. Elu on uskumatult ebanormaalselt (ei, see sõna polnud ebamoraalselt, aga oleks võinud olla) ilus.
ma tahan veel! Seiklust ja kodu ja kojutulemist ja äraminemist, mõlemat, koguaeg ja kordamööda. Kuna käpad on parajasti natuke omadega läbi, siis järgmise seikluse jaoks ma pakin kotte sabaga.
