Thursday, April 16, 2009

Mõtleva inimese põhiline häda

on ülemõtlemine. Kui mõtleks vähem, oleks vähem põhjust mõelda ka, asjad oleks palju lihtsamad.

Ja eriti totter on, kui sa mõtled üle lihtsalt sellepärast, et oled parajasti väsinud. Sest et siis ei tule just need kõige erksamad mõtted pähe, vaid ikka need jaburamad. Ja need väsitavad sind veel omakorda.

Samamoodi toimivad vist üleväsinud lapsed ka - isegenereeruv väsimus, mis mingil hetkel lihtsalt geomeetriliselt kasvama hakkab.

Siis kui pea käib ringi, näib, et ilm käib ringi, ütles inglaste kuulus värsisepp.

1 comment:

- Zarvik said...

Parem üle mõelda, kui liiga vähe mõelda.

Pidagem meeles, et meie organism on optimaalne ja varustab energiaga ainult kohta, kus seda ka reaalselt kulutatakse.
Kui sul on käsi mitu kuud kipsis ja ilma olulise kasutuseta, siis ei ole ka sellele suunatud energiat palju ja lihased hääbuvad vaikselt.

Leidub teadlasi, kes arvavad, et sama võib juhtuda ka ajuga - kui ei kasuta, hakkab hääbuma. Aju põhiline kasutus on teistega suhtlemisel ja mõtlemisel. Kui sa seda aga kaua ja püsivalt ei tee, hääbub su aju lõpuks Šveitsi juustu sarnaseks ja saad omale isikliku Alzhaimeri.

Neil teadlastel ei pruugi küll õigus olla, aga ma ei soovita ka katsetada ;)

Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"

Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...