Viimasel ajal on mulle jälle mitu korda täiesti üllatavatest allikatest pakutud "ühte põnevat projekti", kuhu peaksin panustama päris arvestatavalt oma kogemust ja aega ning viimast mitte tundides, vaid ikka tööpäevades per kuu mõõdetavas mahus. TööTASUST kui sellisest ei räägita midagi, küll aga peetakse seda tööd "huvitavaks eneseteostuseks" või "erialaseks väljakutseks."
Kuulge, kas mul on naiivse lollikese märk otsaees? Või on tööpuudus turul juba nii meeleheitlik, et ei tundugi lootusetu mõttena see, et omas valdkonnas täiesti pädev ja rahuldustpakkuvalt tasustatud väljakutsetega koormatud spetsialist võiks tahta lihtsalt ainult küsimise peale töötada tasuta.
Miks ei ole iseenesestmõistetav, et kui kutsud kellegi
tema erialaste oskustega appi/tööle/projekti, mis sulle endale
reaalselt rahalist kasu toob, et sa austad ka kutsutu panust talle
sobiva tasuga?
Saan aru, kui tegemist on "hea sõber, olen hädas, tule appi"
olukorraga, see on täiesti teine asi, aga kui töökaudne tuttav kutsub sind tegema
ekspertiisi lihtsalt "huvitava väljakutsena", mis kahjuks ka sisuliselt
on ilmselge liialdus, siis on minu jaoks tegemist juba küll kehva
lastetoaga.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"
Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Issand, miukesed seiklused, oipekki ja shallallaa :) Ma olen ikka täiega läbi, aga õnnelikult läbi. Siit moraale: 1. väga pikalt mugavustso...
-
Oli pikk ja väga oodatud vestlus ühe eriliselt toreda inimesega. (Sõber oleks liiga defineeriv silt, kuigi seda on seal kindlasti ka, ja pä...
No comments:
Post a Comment