Friday, July 24, 2015
Kissell ja transistor
Mõnikord tabab mind jumalik valgustus laksti lagipähe ja selle sädemetes näivad inimesed korraga nii lihtsatena. Mõistetavatena. Struktureeritutena, baaselementidesse tagasituletatavatena. Instinktide kaudu tõlgitavatena. Ja niipea, kui ma sinna kohale jõuan, on selge, kui kuratlikult keerulised nad ikkagi läbi kõigi nende tõlgenduskihtide tegelikult on.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"
Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Issand, miukesed seiklused, oipekki ja shallallaa :) Ma olen ikka täiega läbi, aga õnnelikult läbi. Siit moraale: 1. väga pikalt mugavustso...
-
Oli pikk ja väga oodatud vestlus ühe eriliselt toreda inimesega. (Sõber oleks liiga defineeriv silt, kuigi seda on seal kindlasti ka, ja pä...
No comments:
Post a Comment