Sunday, February 24, 2019

Head sõbrad toidavad hinge

... ja muinasjutumaailmad ka. Need tulevalgusel, muistse muusika ja iidse maailma jälgedega.

Ilus ja hea.

Natuke õllene, natuke võibolla liigagi, sest on nüansse, mida tahaksin mäletada veel kirkamini ja teravamalt.

Noore hundi väljakutsuv naeratus - jaaa, muidugi me mängime seda mängu, puhas lust. Aga see, kui selle peale saunas põlevisilmi justnagu muuhulgas... tuleb ausalt tunnistada, et niuts, jah, olgu kuidas on, aga see argument on brutaalselt sinu kasuks ja oi ma ei või, kuidas see mõjub.

Ja tegelikult, hei, las ma naeran su üle, las ma irvitan sulle näkku just täpselt sama ülbete silmadega ja jaa, muidugi ma kasutan kõiki võtteid, ja mängin nuppe maha nagu karistamatu kaabakas, sest ma samas siiralt ja südamest austan seda tõelist sõdalast, kes su sees elab, sest ma suudan teda näha ja saan temast natuke aru.

Ilus puudutus.

No comments:

Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"

Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...