Friday, September 27, 2013

No regrets

Ausalt, kahetseda midagi, mis on juba tehtud või otsustatud, on suhteliselt mõttetu värk. See "õigete otsuste" (õigemini "õigete valikute", sest iga otsus on omamoodi valik) tegemine on lihtsalt haip. See on umbes nii nagu...

oletagem, et iga valik on nagu üks kolmest topsist selles mängus, mida osavate kätega tänavakunstnikud inimeste lollitamiseks mängivad: millise topsi all pall peidus on. Ainult, et seekord on iga topsi all midagi (lihtsuse huvides, tegelikult võivad kõik tühjad ka olla). Ühe all on kalliskivi, teise all jänesepabul ja kolmanda all näiteks pähkel.

Millise valid? Tegelik sisu - kalliskivi, pähkel või pabul - selgub ju hiljem. Kui see oleks ette teada, oleks tõesti lihtsam valida, daa...

Valid ühe topsi ja avastad pabula. No, pahasti läks vist...

Oodake, aga kas sa tead juba täpselt, kes sa ise oled? Printsess, orav või sitasitikas? Oled sa selles kindel? No olgu, oletame, et oled... et oledki printsess. Ja et pabula avastamine on "vale valik", et sa kahetsed, et niiviisi valisid, sest kui sa oleks teadnud, oleksid sa ju valinud selle teise... Oh, damn, elu on hukas.

No kena, teoreetiliselt kõlab see tõesti vale otsusena, sest tulemus ei ole just kõige ootuspärasem. Samas pole inimese enese olek kuigi staatiline. Miski ei välista, et valikut tehes olidki sa sitasitikas ja muutusid printsessiks kas mingil välisel asjaolul või muutis sind printsessiks hoopis see valik ise. Ehk siis - juhul, kui sa poleks pabulat valinud, poleks see valik olnud sinu jaoks sobimatu.

Või valisid lausa mitu korda ja saavutasid arusaamise iseenesest alles tänu pabula ja pähkli avastamisele. Ilma nende valikute tegemiseta poleks need valikud muutunud sinu jaoks sobimatuteks. Seega - kas nad said üldse valed olla?

Üldse, see valede valikute ja valede otsuste värk eeldab tohutut staatilisust. Nii topsidelt, peidetud sisult kui valijalt. Lihtsalt, et asi oleks rohkem fucked up: topse võib olla rohkem või vähem kui kolm, mõned võivad olla tühjad, mõned võivad kohal olla vaid loetud ajahetked, mõne sisu võib ajas muutuda. Mõni valik võib ajas muutuda. Valija ise võib ajas muutuda. Valija võib aegajalt mitte valida. Aegajalt võib tops valida valijat. Aegajalt valib sisu topsi, tops sisu, sisu valijat.

Igasugune tehtud valikute kahetsemine nii suures määramatuses on mõttetu enesepiinamine ja suhteliselt suur totrus.

No comments:

Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"

Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...