oma põrgu või paradiisi ja mingil alateadlikul tasandil otsustab "mina ise", et me oleme selle ära teeninud. Mõjutada seda "kohtunikku" on raske, eriti, kui sa parajasti iseenese ehitatud põrgus piinled, aga siiski võimalik.
Viimasel ajal õpetan lastele seda, kuidas mõelda sel viisil, et see, et sa oled õnnelik-olemise ära teeninud, on rahulikult iseenesestmõistetav.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Issand, miukesed seiklused, oipekki ja shallallaa :) Ma olen ikka täiega läbi, aga õnnelikult läbi. Siit moraale: 1. väga pikalt mugavustso...
-
Oli pikk ja väga oodatud vestlus ühe eriliselt toreda inimesega. (Sõber oleks liiga defineeriv silt, kuigi seda on seal kindlasti ka, ja pä...
No comments:
Post a Comment