.. ja siis täpselt vastupidi

Et noh, hea meelde tuletada, et just äsja ütlesin, et pisikesed pabulad mind ei armista ja väikesed müksud minuni ei jõua.

Ehh... naine, vasturääkivused on su nimi.

Muidugi jõuavad. Aegajalt. Ainus, mida loota tuleb, et see ei ole siiski valdav, nii et eelmiste postituste tõde on siiski pisut rohkem tõde, kui üle-eilne sügava nukruse tunne, mille viimane hall serv veel üle tänase ulatub.

Mh, muidugi ei ole mul probleemi ise toru võtta ja helistada, sõpru külla kutsuda või sõpru üksteisele külla kutsuda või ise ennast külla kutsuda, sest tavaliselt jääbki asi selle taha, et tahaks, aga argitoimetusi on nii palju, et aega ei oska võtta. Õnneks on mul üks väga tähtis ja oluline sõber, kes on mulle seda õpetanud, et isegi välismaal elades võib siis, kui oskad sõprade jaoks aega leida oma tihedasse ajakavasse, saada kokku ja päriselt rääkida tihedamini kui sõbraga, kes elab kasvõi Lillekülas.

Aeg ei teki ise, aega võetakse. Ja asi see siis ei ole teha see esimene samm. Enamasti.

Ja siis on lihtsalt kuidagi väga lapsikult kurb meel jääda liivakasti servale, oma kühvlid ja labidad käes, seisma, märgates, et kõik need, kellega sa mängida tahaksid, mängivad juba omavahel ja sind ei olegi kutsunud. Võibolla ei tulnud neile pähegi. Võibolla nad arvasid, et sul on nii palju lahedaid mängukaaslasi, et sul ei ole vajagi... Ja võibolla nad lihtsalt ei tahtnud. Sest lõppkokkuvõttes kutsutakse mängima neid, kellega tahetakse mängida.

Äkki olen ma ise nende jaoks aega leides, võimalusi otsides ja ise helistades jätnud selle väikese asja kahe silma vahele, et võibolla on selle põhjus, et nad ise ei kutsu ega helista, lihtsalt selles, et nad ei taha? Ja kui ei taha, siis peaksin vaatama enda suunas, mitte mingil viisil ei ole võimalik neile seda ette heita, sest inimeste tahe on äärmiselt vaba asi ja ju siis lihtsalt oli midagi minu peas, mida nende peas ei ole? Hoolimise kõrgem kraad on vabaks lasta ilma etteheiteta, nad saavad olla minu inimesed ka siis, kui mina nende kiirvalikute all ei ole. Aga kahju on.

Sellest see kurbus.

Muidugi on mul väga mitmeid erilisi ja olulisi sidemeid, mu võrk on suur ja mitmekülgne ja tugev, ning õnneks on alati neid, kes mind kinni püüavad, kui ma kukun, toovad tassi kohvi ja ütlevad hella madala bassihäälega, et ma olen jobu ja halisen täiesti mõttetu asja üle. Neid, kes helistavad ise ka ja ütlevad, et... kuule, ammu pole näinud.

Jep, on jah low AC ja low con, kui kõrgest dexist hoolimata pihta saan, on ikka valus küll, aga selle-eest on mul väga halb mälu, high luck ja f** fast regen.

Homme on kõik jälle hästi.