Ja kui mu käest täna küsida, et milline on see ideaalne elu, mida ma elada tahaks, siis oleks selleks ilus suvine ilm, päikesepaisteline õuesolemisevabadus, meri vahetus läheduses ja siis vabaõhukohvik tõeliselt mugava tooliga ning vähemalt paar raamatut. Ja läppar.
Ja siis lihtsalt vaikus, päikesepaiste, vee sillerdus, hea kohv. Kellegi teise tehtud, kõigi nende väikeste hedonistlike komponentidega.
Äärmisel juhul õige natuke vaikset muusikat.
Ja kõige selle jaoks lõpmatut, vaikset, iseenesesseolemise aega.
Tuesday, March 27, 2018
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"
Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Issand, miukesed seiklused, oipekki ja shallallaa :) Ma olen ikka täiega läbi, aga õnnelikult läbi. Siit moraale: 1. väga pikalt mugavustso...
-
Oli pikk ja väga oodatud vestlus ühe eriliselt toreda inimesega. (Sõber oleks liiga defineeriv silt, kuigi seda on seal kindlasti ka, ja pä...
No comments:
Post a Comment