Friday, August 27, 2021

Sõjajärgne eneseleidmine

 Peale seda kuradi laastavat kaevikusõda ja üleelatud lahingut ja pärast pikka haavadest paranemise perioodi peab hakkama sihiteadlikult iseennast üles otsima.

Kirjutasin kunagi? Tuletame meelde.

Õhtuses meres ujumine, üldse, igasorti ujumine, mereloom, nagu ma olin? Juba vaikselt meenub.

Hobused? Mhmh, proovime uuesti.

Ilusad noored mehed ja lihtsalt erakordselt nauditav seltskond pudeli veini juurde õhtuses suminas. Well... Mea culpa, mea optima culpa. Kulbiga juurde veel. 

Töötamine 15 tundi päevas, sest et PÕNEV on. Hakkab tagasi tulema. Aju olümpiavorm. 

Sügiselõhnalisse metsa? Seal on mingi blokk ees. Lõhnad ja vaated on endiselt võluvad, aga puugid ja põdrakärbsed varasemast vastikumad. Aga hmm, äkki siiski leiame tasakaalu.

Arvutimäng? Jah, võiks proovida üle hulga aja jälle. 

Mängida? Kindlasti, kui võimalus tuleb. 

No comments:

Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"

Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...