Turundusvaldkonna õõv

Kui oled turunduses mõnemat aega töötanud, hakkab süvenema pentsik, vahel isegi pisut õõvastav tendents. (Mis jälle omakorda seotud meedia, suhtluskanalite, võrgustiku - võrgustikuga.)

Facebookis uut sõnumit märgates ikka ergastud mingil viisil, Pavlovi refleks, mida need mõned õiged, isiklikud, toredad ja head sõnumid on aja jooksul kujundanud. Nüüd aga on seal üha enam ja enam sõnumeid sõpradelt, kes on ise kah turunduses tegevad ja kes kutsuvad mind (kui sõpra või kui üht võrgustiku lüli, kellele siis võrgus võrkturundada?) oma ettevõtte üritustele. Või oma agentuuri klientide üritustele, sest agentuur peab ju hea seisma selle eest, et saaks rohkem fänne ja klikke, olgu või sõpru.

Jah, noh, kes olen mina siin hädaldama, ühe või kahe lemmikprojektiga olen samaviisi teinud ju. (Õiend: eraprojektid, lemmik- ja muidu tegutsemaajavad projektid, mitte otseselt kommerts. (Õiendi õiend: aga mis on tänapäeval kommerts, kui lõpuks me kõik oleme müüdavad, turul me oleme vennad ja õed, kõik on hinna ja vaatenurga küsimus.)) Jah, noh, mu endagi seina katavad aegajalt mu oma ettevõtteteemalised/erialased uudised (Õiend: aga teatud maitsekuse piiril, ma loodan, või teatud uudisväärtuse piiril, või siis on ju ometigi sotsiaalne meedia see koht, kus võiks olla meeldivalt sotsiaalne ka oma erialase teemaga - ja, nagu näete, see ongi puhas apologees.

Lugesin kusagilt, et loovad inimesed on suuremad valetajad lihtsalt seepärast, et see va loov alge neis hakkab kohe innukalt iga "valet" ratsionaliseerima, leidma kasulikule, kuigi ehk inetuvõitu teole selliseid põhjendusi, mida hakkaks või isegi uskuma. Nii kipub müügimees minus kah leidma õiendeid ja vabandusi, kui ma ise käitun aegajalt suhteliselt... samamoodi.

Ja paralleelraja tülikas "tahan-kõike-mõista" mootor õiendab vahele, et kas töösse mattunud inimese kutset tema töö viljana käimalöödud promoüritusele võiks vahelduseks olla hoopiski rumal võõrastada? On ju ometi olemas võimalus, et see on viis oma olemasolust teada anda, kuigi seda tõesti veidi mattunud viisil ("hakkan minema nüüd oma kitsast rada"...).

Võrgus olla - seda võib vaadata tõesti kahtepidi. On see võimalus või hoopis lõks, kuhu koos teiste sarnaste kalapoegadega lihtsalt kinni jääd. Või siis lased ennast kui potentsiaalset fänni lihtsalt võrgutada, hakkamata oletama tuttavate kutsete taga tagamõtete tagamõtteid või lihtkonkreetset püüdu kobedama statistika poole (Cost Per Click, Cost Per Action...).