Sunday, December 24, 2017

Ägedad naised

Mul on viimasel ajal naistega vedanud, jumal tänatud, ja see läheb mulle täiega korda. Kunagi olin meeste suhtes vist lillelisem. Ilusatele, tarkadele ja tugevatele meestele andsin hoobilt äge-inimene-olemiseks kümme eelispunkti juurde, puhas ebavõrdsus (kuigi muidugi minu seisukohast äärmiselt praktiline ebavõrdsus, aga ebavõrdsus siiski).

Viimasel ajal, ilmselt tänu sellele, et elu on mind selgesti hellitanud ja ilusaid, tarku ja tugevaid mehi on rohkem kui ma parima tahtmise juures oma tiheda ajagraafikuga arvestades sihtotstarbeliselt rakendada suudaks, olen tundnud üha enam rõõmu ilusatest, tarkadest ja tugevatest naistest ning nendest erilistest hetkedest, kui maailmade kokkupuutepunkte jagame. Puhas rõõm. 

Üks neist erilistest säravatest olevustest jagas just äsja minuga oma vaimustust sarnase tunde üle ja see, et see on vastastikune, on veel eriti puhas rõõm. Veidi häbelikukstegev, aga väga eriline ja oluline ja lahe. 

Mu elus on ägedaid naisi, tõsiselt jee! (Tunne, mis on täiesti võrdne jõuluaegse kaminakuma ees võetud Shoti esimese legaalse single malt´i esimese lonksuga - et niigi hullult hea on olla, ja siis see tuline, ümmargune, selge, karge, suitsumaitseline kuum tuli, oeh...)

(Ja noh, kõik need ilusad, targad ja tugevad mehed, teie olete ka endiselt toredad, lihtsalt kuna defitsiiti ei ole, siis boonuspunkte ei saa...). 

Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"

Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...