Mind saadeti täna nii ilusti pikalt, et see oli lausa harras. Ta ikka oskab. Selline kogus malbelt nõretavat irooniat kahte lausesse ära mahutada on kunst, mis väärib tunnustamist.
No üks põhjus, miks mõnega on nii lihtne suhelda. Tegelikult-tegelikult räägime ju päris asjast, aga ühine irvitus taustal annab asise sisuga jutule hoopis teise vungi sisse.
Vaib loeb (jõle eesti-inglise segakeel, mis üha enam mu ajukäärusid vallutab). Aga jah, vaib loeb.
Wednesday, September 19, 2018
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"
Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Issand, miukesed seiklused, oipekki ja shallallaa :) Ma olen ikka täiega läbi, aga õnnelikult läbi. Siit moraale: 1. väga pikalt mugavustso...
-
Oli pikk ja väga oodatud vestlus ühe eriliselt toreda inimesega. (Sõber oleks liiga defineeriv silt, kuigi seda on seal kindlasti ka, ja pä...
No comments:
Post a Comment