- miks ta just niimoodi mõtleb;
- hm, kui vaadelda seda mudelit, mida tema taust, eeldused ja mõtteviis pakub, ning võrrelda seda minu omaga, siis kumb on parem? Või saaks neid kahte kokku sulatades paremini?
- ja huvitav, kuidas ma saaksin teine kord sellele inimesele oma mõtet paremini edasi anda, sest selgesti ei saanud ta minu mõttest õigesti aru.
Naljakas on, et ma ei taju seda kuidagi nii, et kes on targem või parem, või kelle mõte on targem või parem. Ilmselt pole mul mingit valutavat häda sellega, et peaks kuidagi võrdlema - või tõestama - või õigustama. See on lihtsalt selline huvitav, vaimset väljakutset pakkuv olukord.
Võibolla natuke nõrk on see, et ma olen nii kuradi hiina viisakas, et jätan teisele tihti tema vaatevälja- ja mudeli, eriti kui mul on vabadus valida, kumba ma rakendan. Sest võiks ju võtta selle lisaaja ja peale teise ärakuulamist võiks ju öelda, mis tugevaid ja nõrku kohti ma näen, ja anda ka teisele tagasiside minu vaatenurgast. Selle jätan tihti tegemata, kuigi võiks. Minu jaoks on juba piisav, kui ma sain oma mõttele mingi täienduse, või otsustasin, et ei saanud, ja et minu mudel on parem. Siis võtan selle "karastatud" valiku ja lähen sellega viisakalt naeratades edasi.
Teisalt, kui mind järjest valesti mõistetakse, ning see suruma hakkab, siis võib ka see kujuneda pikapeale painavaks.
Proovin järgmine kord, kui ma ennast sellelt viisakalt kuulamiselt ja pärast vaikimiselt taban, et kuidas oleks sealt samm edasi minna ja plussid-miinused sõbralikult välja tuua. Ilmselt mingi asi, mida harjutada. Et oleks parem. Vist :)
No comments:
Post a Comment