Üks tore inimene ütles, et ta teeb mulle bofferhambaharja. Sellega on seotud üks segasevõitu lugu mu LARP-ikogemuste esimesest haledast hukkumisest, kui mu tegelane läks omateada täiesti off-game hambaid pesema, kui mind tabas verejanuline piiksukari, kes küsis luba mu tegelast maha tappa. Mõtlesin kiiresti võimalikud plussid ja miinused läbi ja otsustasin ennast kaitsta ainsa parajasti käepärase asjaga, milleks osutus hambahari. Metsik võitlus jäi, ma ütleks, napilt viiki, aga lõpuks luges see, et hambahari ei olnud eriti ortodoksne relv, mistõttu minu punktid jäid lugemata.
No nüüd siis ei tohiks asi selle taha jääda. Bofferhambahari? Ausalt? Ma tõesti poleks iialgi arvanud, et mulle võiks osaks langeda omada midagi sellist.
Elule lihtsalt meeldib mind üllatada.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Issand, miukesed seiklused, oipekki ja shallallaa :) Ma olen ikka täiega läbi, aga õnnelikult läbi. Siit moraale: 1. väga pikalt mugavustso...
-
Oli pikk ja väga oodatud vestlus ühe eriliselt toreda inimesega. (Sõber oleks liiga defineeriv silt, kuigi seda on seal kindlasti ka, ja pä...
No comments:
Post a Comment