Üks ja sama ju

 Olen nukker ja õnnelik ka.

Olen rahutu ja samas kõik selle vastandid ka. Rahul, rahuldatud, rahulolev, rahulik, rahune, rahune-nud. 

Olen üksildane ja nii karja sees hoitud.

Olen arg ja vapper ka. 

Põnevil ja tüdinenud. 

Nii rumal aegajalt ja aegajalt täiesti asjakohaselt tark ka. 

Aus niipalju, kui tõe suhtelisus olla laseb, mis omakorda ju muudab aususe mingist piirist samuti päris selle vastandiks. 

Tugev ja nõrk. 

Noor ja vana.

Samal ajal täpselt õiges kohas ja täiesti vales ka. 

Tahan vaielda ja vaikida. 

Uluda üksi öisesse meretuulde ja kerida end hubaselt kaissu. Kaminatulepaistel mitte, sest kesse viitsib elutoas diivani peal, aga kaminaga soojaksköetud magamistuba on good enough for me. 

Samaväärselt võib oma kassi nunnutada ja väidelda selle mõtte kaitseks, et kõige loodussõbralikum tegu oleks hulkuvad kassid ära süüa. 

Kõik on üks ja sama. 

Ei ole mõtet enese sisse ülearu piire seada ju. 

Piiritus. Ilus sõna, aga mulle meeldib rumm rohkem.