mulle meeldivad need hetked, mil on tunne, et saan oma sõrmed päris lõimete lähedale ajada, sasida ja sikutada.
Samas see, kui palju ajukeemia hetkeseis maailmataju mõjutab, on ausalt öeldes kainestav. Kas need, kes igasugu seeni vähemalt omaarust targalt kasutasid ja neid paljukirjutatud tajulaiendavaid nägemusi nägid, seda kõike lihtlabaselt ette ei kujutanud?
Peale paari õlut tundun ma endale ka mõnikord oluliselt avarama haardega kui purukainena.
Nali.
Aga äsja nad ju kirjutasid, et aju töötab kerges alkovines paremini. Ja kui me ei usu Delfi teadusartikleid, siis mida me veel usume?
Niisiis - quoting the Hunger Games: "Real or not real?". Kas kolmandat varianti ei ole?
Tuesday, May 1, 2012
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"
Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Issand, miukesed seiklused, oipekki ja shallallaa :) Ma olen ikka täiega läbi, aga õnnelikult läbi. Siit moraale: 1. väga pikalt mugavustso...
-
Oli pikk ja väga oodatud vestlus ühe eriliselt toreda inimesega. (Sõber oleks liiga defineeriv silt, kuigi seda on seal kindlasti ka, ja pä...
No comments:
Post a Comment