Monday, March 18, 2013

Kaval elu

Olin just enesega kokku leppinud, et ei hakka metama ja kõik. Taskufilosoofiaks piisab soovist leida ettekäänet mitte tööd teha. Aga metan ikkagi, sest elu kavaldas üle ja tekitas liiga suure kiusatuse.

Istun siin kaheksandal korrusel, vaikses tühjas ruumis ja vaatan juba kolmandat päeva suurtest akendest alla üle linna. Päris võimas vaatepilt on. Ja siis nägin netis juhuslikult, et:




Just nõndaviisi olen ma laias laastus käitunudki, just sellesama kõrguse ja selguse pärast.  See ei ole elu teinud lihtsaks (sorry, kesiganes selle targa soovituse kirjutas), küll aga lihtsamaks. Ja oluliselt nauditavamaks.

Ja... see vaade ja see tunne on nii õige. Pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna ja pilt tuli ise kohale.

No comments:

Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"

Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...