Haa! Valu oli tõeline ja traagiline, oli ärevust ja ehedust, verd, pisaraid, eksistentsiaali ja esoteerikat ja kokkuvõttes ei olnud midagi _tõsiselt_ tervistkahjustavat! Ma võtsin seda perearsti diagnoosi ikka täie tõe pähe, loomulikult. Ühest küljest hea ka, haigusest kosuv inimene oli kangeks hirmutatud ja ei julgenud eriti pingutada, mis ilmselt oli hea mõte. Aga see-eest tekitas see väga palju muret nii mulle endale kui teistele... see oli see karmim osa. Selle oleks võinud ju ka vahele jätta.
Samas - let's look at the bright side. Kindlasti oli see väga loksutav elukogemus, pani paljusid asju ümber hindama ja haigla kõrgest aknast vaikuses ja rahus elu suurt pilti vaatama. Sain väärtusliku kogemuse nö. poole hinnaga.
Haigla kardioloog selleni muidugi ei jõudnud, aga minu jaoks on tugeva südame ja nõrkade närvide vahel ilmselge seos. Mu närvid ongi sellepärast läbi, et mul on nii suur ja tugev süda ;) Kellel ei oleks?
Kirjutan praegu oma töökava järgmiseks 80 aastaks ja üldse:
No comments:
Post a Comment