Wednesday, May 30, 2018

Enesekindluse küsimus

Ma ütlen oma tütrele/pojale: "Sa oled täiega lahe/Sinuga on nii tore koos olla/See tuli sul hästi välja/Sa meeldid mulle"

Ja tema ütleb mulle hajameelselt ning sõbraliku rahuga vastu: "Jah, ma olen lahe/jah, minuga on tore koos olla/jah, see tuli mul hästi välja/jah, ma meeldin sulle/jah, ma tean."

Armas on näha, kuidas nende enesepilt ehitub, kuidas nad on rahus iseenese ja maailmaga.

Ainult, et minu vanemad ei teinud nii. Nad olid küll tugevad, targad ja kavalad hundid mu selja taga, kuid nad lükkasid oma hundikutsika koopast välja eksima ja karastuma ning pikka aega ma isegi ei osanud näha, et nad kutsikal silma peal hoiavad. Tagantjärgi ma tean, et kui mulle oleks ette sattunud jama, millest ma jagu poleks saanud, olnuks mul tagala olemas. Hetkel on sellest ühest küljest kahju, et ma seda ei teadnud - või et nemad ei osanud. Teisest küljest annab see mulle praegu suurepärase võimaluse olla ise vähemalt selles vallas parem vanem - ja... olgem ausad. Ma võitlesin kõik need võitlused ise ja viimase peale välja, just selle pärast, et ma ei teadvustanud, et kuskil mu selja taga valvab keegi, et kui ma ka näoli mutta käin - kas ma ikka tõusen.

Tough love, tõesti, ja raske oli see vaieldamatult, nii et mul oleks vabalt võimalus enesehaletsuse sohu vajuda, pisar silmanurgas, et kuidas nad ometi said... Mida paganat, see on mõttetu emotsionaalne puberteetlik löga, millega ma ei kavatsegi ennast koormata. Arvestades mu vanemate tausta, nad tõesti andsid oma parima. Praegu on mul juba niipalju oidu peas, et näen neid inimestena, mitte mingite ideaalist vastutustundetult irdunud läbikukkujatena või midagi sama tobedat. Neis on nii palju head ja ilusat, et ma olen lihtsalt üleni õnnest kreenis, et ma neid paremini mõistan ja et praegu õnnestub meil hoopis targemini ja teisel tasandil suhelda, et oleme saanud oma suhtes nii avatult ja hoolimisega kasvada.

Ja ma pean tunnistama, et ma praegu ei tahakski teisiti, sest just tänu kõigile nendele rasketele aegadele, üksindusele ja kõigile neile vasktorudele, kust ma veega ja ilma läbi olen käinud, olen ma täpselt nii tugev, tark ja kaval nagu ma olen. Ma ei vahetaks seda mitte millegi vastu.

Ma olen täiega lahe. Minuga koos on tore olla. Ma meeldin mulle. Ma tean :)

No comments:

Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"

Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...