Käisin ühel konverentsil esinemas. Nagu ikka, hull vaevlemine ja põlemine teema kallal ja siis lihvimine ja lihvimine ja lihvimine, et see mõttetihe tekst visuaaliga elavdada ning lõpuks 20 minutisse toppida.
Olen tulemusega rahul. Kuulajad ka ütlesid, et oo... vägev! Ja kohe mitu. Kõige erilisem - ja kummalisem kommentaar oli, et: "Nii hea oli kuulda, kuidas naine nii veenvalt filosoofilistest teemadest räägib."
No ma saan aru...
No samas... oeh. See ju oleks nagu hästi öeldud, aga laiemas kontekstis on selline mõte kuidagi kurb.
Maailm on ikka kiiksuga koht, aga - keda kotib, mina räägin sellest, mis mind hetkel kõnetab.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Issand, miukesed seiklused, oipekki ja shallallaa :) Ma olen ikka täiega läbi, aga õnnelikult läbi. Siit moraale: 1. väga pikalt mugavustso...
-
Oli pikk ja väga oodatud vestlus ühe eriliselt toreda inimesega. (Sõber oleks liiga defineeriv silt, kuigi seda on seal kindlasti ka, ja pä...
No comments:
Post a Comment