.. if you can swim. If the sea is any draw for you.
Argipäevamaagia, lihtsalt. Küsimuste konstrueerimine ja neile vägisi vastuste otsimine on klaaspärlimäng, millega mõistuse hüperaktiivseid pärdikuid maha rahustada, aga mingit sisulist väärtust sellel tihtipeale ei ole.
Või nagu keegi ütleski - mõnikord teeb asjade ratsionaalne lahendamine head, aga mõnikord on jälle teisiti parem. Ja kuidas seekord on, ega ette ei tea. Mõistus, va ülehinnatud latatara, lihtsalt kipub nii kõvasti mulisema, et temast on raske mööda vaadata.
What if... Could... Should... Jah, aga pärdikute puurile saab teki peale visata ja nautida vaikust eetris.
Ja värve. Ootust. Igatsust, kui soovite.
See rahutus on sõnadeta, lihtsalt oma värvi ja maitsega, näitab korraks võimalikke tulevikupilte, paneb naeratama, inspireerib.
Kunagi ma kirjutasin paine pärast, selleks, et valu välja saada. Peale pikka-pikka vaikust, mille jooksul ma kirjutamisest aegajalt puudust tundsin, sain aru, et see leevendav tegevus sai kuidagi omaseks asjana iseeneses, oma ravitoimest sõltumata.
Nüüd ma proovin uuesti, ettevaatlikult... meelde tuletades. Ja lõpuks ometi hoopis teisel põhjusel. Laulan, sest meel on rõõmus.
Saturday, December 29, 2012
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"
Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Issand, miukesed seiklused, oipekki ja shallallaa :) Ma olen ikka täiega läbi, aga õnnelikult läbi. Siit moraale: 1. väga pikalt mugavustso...
-
Oli pikk ja väga oodatud vestlus ühe eriliselt toreda inimesega. (Sõber oleks liiga defineeriv silt, kuigi seda on seal kindlasti ka, ja pä...
No comments:
Post a Comment