Mille eest ometigi?

Keegi just ütles, et hah, sul on elu nii lihtne, sa ju meeldid kõigile...

/mõttepaus: meh/päriselt ka või?!/mis andmete alusel/mida tähendab kõigile?/jne hämmastatud mõistuse asjatud katsed öeldut kuidagi mõtestada/

Aga okei, kui ta nii arvab, siis järelikult - ta nii arvab, midagi muud sellest järeldada ei saa. (Või siis tegelikult ei arva, lihtsalt ütleb, et arvab, aga see avab mingid tobeduse järgmised tasandid, millesse ma üldjuhul ei pea vajalikuks süveneda, kui just mingi eriti huvitav erandjuhtum pole).

Kuna minu kogemused kokkupuutes "kõigiga", ehk siis, nojah, nende kõigiga, kellele ma hüpoteetiliselt meeldida saan, on laiemad kui temal, ja seetõttu mu hinnang ka pisut tasakaalustatum, julgen väita, et on ka üksikuid (heh) erandeid.

No et selgesti see ei ole tõsi. Kõigile pole meeldida võimalik, kindlasti on inimesi, kellele ma sel või teisel põhjusel ei meeldi ja - milleks üldse peakski seda püüdlema? Kindlasti on inimesi, kellele meeldimine või mittemeeldimine jätab mind ükskõikseks ja kindlasti on inimesi, kelle puhul võtaksin pigem kerge komplimendina, kui mõjun neile kuidagi ärritavalt, aga isegi see ei ole taotluslik. Elan ise ja lasen teistel elada.

Aga selles mõttes pani see taaskord märkama seda, et kõrvalt vaadates tunduvad mu suhted kuidagi keskmisest soojemad - see võib küll tõsi olla. Ilma absoluudita siis (no, et kohe "kõigile"). Proovisin sõnastada, et miks see võib nii olla - ja sellel on 4 põhjust, mida hetke teadmiste ja vaimse valgustatuse tasandilt oskan välja tuua:

Esiteks inimesed mulle üldiselt meeldivad (uudishimu ja elukogemuste/tunnete/mõistmiste jagamise tarumõistuse alusel kasvõi) seega olen esimesel kokkupuutel uudishimulik ja suhteliselt avatud. Sealt edasi aitab see, et ma inimest lähemalt uurides püüan märgata asju, mis mulle temas juba täiesti isikupäraselt meeldivad, seega on suur tõenäosus, et see meeldimine valdavalt süveneb. Lisaks suhtun inimestesse alguses eeldusena lugupidamisega. Ning küllap inimestele meeldib, et nad mulle meeldivad. Aga see ei ole mu eesmärk, see pole minu jaoks vahetustehing. Lihtsalt tore lisaboonus.

Teiseks on mul väga väheste asjade suhtes kindel mustvalge / hea-halb seisukoht, enamasti suudan ja tahan asju näha selle inimese vaatenurgast. Ma pole küll päriselt tolerast, aga, nagu öeldud, niikaua, kuni keegi ei ole otseselt minu või mu hõimu vastu vaenulik ja ei tee kellelegi jõhkralt/ülekohtuselt/oluliselt haiget, siis suudan teda mõista. Mõnikord suudan teda mõista ka sellisel juhul. Jällegi - erandeid on, aga trend on selline. Ja ilmselt inimestele mõistmine meeldib.

Kolmandaks - ma siiralt otsin sünergiat. Inimesed on väga erinevad, seega saab suhe ühega meile mõlemale olla rikastav ühel ja suhe teisega rikastav teisel viisil. See, kuidas sobiv sünergia, erinevate süsteemide mõistmine ja harmoonia saavutada, on siiralt põnev ülesanne. Mõnikord läheb untsu ka, aga aja jooksul olen sellega nii palju pühendumusega tegelenud, et suudan üldjuhul luua sellise sünergia ka alguses väga vähese mõistmisvõimalusega süsteemide vahel. See on üks neist asjadest, mille oskamist püüan eneses teadlikult ja alateadlikult arendada. Ilmselgelt sünergiline suhe meeldib mitte ainult mulle, vaid teisele ka.

Neljandaks on targad inimesed mulle õpetanud, kuidas tähenduslike suhete hoidmiseks tuleb teadlikke pingutusi teha. Tuleb leida aega, et kohtuda, et päriselt rääkida, et üksteisele märku anda, et hei, ma olen olemas, ma tahan sinuga mõtteid/tundeid/kogemusi jagada ja oma aega sulle pühendada. Tuleb leida aega, et kaasa elada ja vajadusel olemas olla - ning kannatlikkust, kui seda aega parajasti suuremate prioriteetide kõrvalt võtta ei ole. Jällegi - alati pole ma selles õnnestunud, aga asjad paranevad.

Seetõttu pani ta öeldu mind mõtlema. Esimene ajujahmatus oli muidugi eitus - keegi ei saa kõigile meeldida. Aga teise reaktsioonina kinnitas ta seda, mida olen isegi tajunud - et selle eluetapi ja praeguste omaduste/oskuste suurim saavutus ongi ehedad ja hoidvad suhted, mida olen elu jooksul korjanud, arendanud ja hoida mõistnud. Selles mõttes saan seda esialgu pentsikuna tunduvat ütlust tõsise komplimendina võtta küll. Tore, kui see nii välja paistab. Nemad "kõik" meeldivad mulle ka.