Täna on jälle üks neid päevi, mil tunne on õige: täna on seiklus, ükskõik siis, mis tuleb. See on hea tunne, seda tahaks hoida. Alati ei õnnestu, aga mõnikord küll.
See on selle intro- ja ekstra mõnus tasakaal: südaöösel ja varahommikul une arvelt näpatud tunnid paganama hea raamatuga kõige nauditavamas vaikuses ja üksinduses - ning õhtul esimene lohesurfi tund. Täpselt nii nigela ilmaga, nagu täna on. Vihm, lörts, mört, muud rõlged sademed, ehe Eesti suvi. Tundmatu treeneriga, tundmatus seltskonnas, ise täiesti algaja.
Juhuuu!
Elu on seiklus, blin.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
Hüpohondriline "aga äkki on see patoloogiline?"
Kohati põhjustab ülevõlli eneseanalüüs koomilisi hetki. Aga äkki ma polegi normaalne? Noh, selgesti ei ole, normi piirest kõigun ma ju välja...
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Issand, miukesed seiklused, oipekki ja shallallaa :) Ma olen ikka täiega läbi, aga õnnelikult läbi. Siit moraale: 1. väga pikalt mugavustso...
-
Oli pikk ja väga oodatud vestlus ühe eriliselt toreda inimesega. (Sõber oleks liiga defineeriv silt, kuigi seda on seal kindlasti ka, ja pä...
No comments:
Post a Comment