Ma saan ise ka väga hästi aru, et kaks viimast kirjet on omavahel täiesti vastuolus. Ja arvestades ühe pealkirja, on vastuolu eriti koomiline... Esimeses ütlen, et kui inimene on ikka akuutselt loll, hoolimatu ja väiklane, ning kui ma tema juurest mitte kuidagi minema ei pääse, siis võib juhtuda, et malbe kannatamise asemel asun oma vaba isikuruumi piire maha märkima. No ja teises ütlen, et izzzand, kuidas inimesed küll võivad minuga kohtudes mind liiga jõuliseks pidada ;)
Okeiokei... tõesti, võibolla jah...
Ainult, et tavaolukorras olen ma vähemalt enda arvates lahke, leebe, malbe, kannatlik, ei lähe hullult emotsionaalseks ja lasen teisel inimesel olla. Ja see kuri kirje tulenes olukorrast, kus keegi oma absurdselt pimedat jõhkrust vägisi verbaliseeris ning mul polnud sel hetkel võimalik minema jalutada. Ja isegi siis ei öelnud ma talle, et ta on loll, vaid kannatasin ära, keerasin kõrvad sissepoole, ümisesin tasakesi midagi positiivset ja lihtsalt tagantjärgi kirjutasin blogisse, et ma ei välista, et võiksin sellises olukorras okkaliselt käituda. Kohapeal olin lihtsalt vait. Polnud minu võitlus. Polnud küüsi või küünlaid väärt.
Aga eks ma mõtlen selle peale, et kuidas ma saan sõbralikus vestluses osalevale inimesele jätta "liiga jõulist" muljet, kui räägime asjadest, mis mulle meeldivad ja inimestest, kes mulle täiega meeldivad. Kas on midagi, mida ma kahe silma vahele jätsin? Midagi, mida oleksin tema heaolu toetada soovides teisiti võinud teha?
Kui ma selle välja mõtlen ja kui see on midagi, mis eeldab, et ma oleksin vähem mina, vaid hoopis keegi teine, siis muidugi ei ole midagi teha. Seda ei tasu teha kõige lähemategi inimeste pärast, suvalisest juhututtavast rääkimata. Inimestele meeldida on TORE, aga seda vaid siis, kui meeldin selle eest, kes ma päriselt olen, mitte selle eest, kes ma püüan nende jaoks olla - see aeg on õnneks üsna ammu selja taga.
Ehk siis, kui see on midagi, mida võin iseenese autentsust säilitades kergesti teha, siis on tore tulevikus olla sellevõrra empaatilisem. Ja kui see meeldimatus on kinni teise eelduses minus näha kedagi, keda ma ei ole, siis lepime sellega.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Issand, miukesed seiklused, oipekki ja shallallaa :) Ma olen ikka täiega läbi, aga õnnelikult läbi. Siit moraale: 1. väga pikalt mugavustso...
-
Oli pikk ja väga oodatud vestlus ühe eriliselt toreda inimesega. (Sõber oleks liiga defineeriv silt, kuigi seda on seal kindlasti ka, ja pä...
No comments:
Post a Comment