Naised on hullud

Ühesõnaga. Kõik need leebe mõtteviisi õpetused, eksole, ürgse mehe ja naise leidmised, mantrad ja tantrad - midagi neis kindlasti on. No peab olema, tunnen väga arukaid inimesi, kes on neid eneses ja ennast neis leidnud. Aga. Aga!

Nomaisaa, lihtsalt, kui kuskil seal energiate lennutamises tuleb jälle mingi selline jutt, et "olgu nende kaasaegsete rollidega kuidas on, aga kodu energia loob naine ja nagunii te koristate viis korda kiiremini kui mehed..."

Minge perse, palun!

/Ja "palun" sellepärast, eksole, et ma olen ju naine ja seetõttu oleks sünnis olla viisakas. Palun väga, ma võin vabalt ka viisakas olla. Tänan./

Või siis, et: "Uudishimu, arusaam maailma asjadest ja julgus on maskuliinsed omadused ja neid evides muutub naine maskuliinsemaks ja tänapäeva põhihäda on see, et naised on liiga maskuliinsed ja seetõttu on nad ise ka õnnetud /-/ kui mehes tekib hirm, kui ta kaotab huvi asjade toimimispõhimtete vastu või  vaimse selguse, siis on ta nagu naine /-/ Kui naine on maskuliinne, siis ei ole ta tõeliste meeste jaoks atraktiivne jne jne"

Mis ma sinna parata sain, et seda kuulates läksin üleni pingesse nagu saaki märganud tiiger, see on mingi selline spetsiifiline pinge - kogu keha on fookuses ja keskendunud, ma otsin seda õiget hetke ja seda õiget sõnastust, et õrna ja naiseliku, see-eest kõlavalt kandva häälega täie süütuse ja alandlikkuse juures küsida, et kas ta tahab sellega öelda, et tõeline naine peaks olema apaatne, arg ja rumal, või ehk on ka sellel arhetüüpsel "tõelisel naisel" positiivseid omadusi? Või miks peaks naist defineerima läbi stereotüüpsete halbade iseloomujoonte ja tõelist meest sealsamas kõrval läbi positiivsete? VÕI ehk võiksime kaaluda võimalust, et uudishimu, julgus ja arusaam maailmast on üldinimlikud iseloomujooned, millel on nii naiselik aspekt kui mehelik, sest ausõna, ma näen võimalust, kuidas uudishimu võib ikka väga naiselik olla, samuti on tõelisel julgusel mitmeid üdini naiselikke aspekte, rääkimata siis maailma asjade mõistmisest. Või et mis on tema seisukoht selle suhtes, et vaimse võimekuse pidavat lapsed pärima valdavalt emalt, kuid tõelise naise roll on olla rumal?

Ja ma tundsin samal ajal, et daaaa, tõesti, ma ilmselt ei ole ikka piisavalt pehme, tüüne ja malbe, sest nii suurte lolluste eest ei valmistunud ma mitte lugupidavalt väitlema, vaid sättisin ennast üleni valmis rünnakuks. Täiesti juhuslikult sain teadlikuks sellest, mida mu keha teeb. See oli põnev.

Aga häh, selline suhtumine on tõesti megaloll, ükskõik, millises supis seda siis tahetakse sisse sööta: traditsioonilised soorollid, mehed ju ei sünnita (ja seepärast on loogiline, et naised peavad kodutöid tegema), kui oled kuidagigi intellektuaalselt ambitsioonikas naine, siis mehed sind ei taha ja kohe kasvavad vuntsid ka (mis on täielik jama, elu tõestab pidevalt vastupidist), tõeline naiselik energia on rumal, ilus, passiivne ja ideaalis suurte tissidega, kuid muidu väga saleda kehaga.

Sellised mehed/naised lihtsalt tunnistagu ausalt, et põhimure on selles, et ise ei ole piisavalt tark või tugev või julge ja siis ei jäägi muud üle, kui elu eest võidelda selle eest, et need naised, kes seda jällegi on, oleks kuidagi sotsiaalse punnseisu tõttu vaoshoitumad või vähemalt saaksid selle eest kuidagi karistatud.

Ja kuna selline suhtumine on lihtsalt NII väiklane, siis jääb mul ainult kaasa tunda. Seetõttu jättis tiiger seekord ka päriselt ründamata - kui mees väidab midagi sellist, siis ei pea ma teda kuninglikult lolliks tegema, las ta siis mängib oma liivakastis, äkki teeb kellegi õnnelikuks, lihtsalt... kahju temast.

Teisalt, kui keegi saab oma murest üle vale ravimeetodiga, siis kas ei lähe midagi muud lootusetult paigast ära? Veendumus, et naise tõeline roll on olla rumal, apaatne ja ilus, võib olla selline maailmavaade, mis tõesti võib põhjustada ulmelisi uusi hädasid.

Kolmandaks: minu tõde ei ole tingimata parem kui tema tõde hoolimata sellest, et ma juba nägin ette, et vaidluse loogilised punktid võtaksin enamuses mina. "Vaimse guruga" jüngrite kuuldes vaidlema hakata... on küllalt tõenäoline, et keegi peale mu enese ei märkagi, et mul võib mingi point olla ;)