Ma olen umbes aastaid hoogu võtnud, et sünnipäevajagu olulisi inimesi jälle taas kõrtsi õlut jooma kutsuda, noh, nagu see paarkümmend aastat tagasi suhtkoht tavaline oli, ja kümmekond aastat tagasi veel enamvähem lihtsasti saavutatav oli. Vahepeal oli lihtsalt aastaid lapsi ja haigusi (enamasti nende kahe kombinatsioon, mis tabas nii ootamatult, et võttis isu ära mingeid kindla kuupäevaga asju korraldada) ja siis veel lihtsalt kiiret ja väsimust ja laiskust ja veel mingeid eriti segaseid asju, no ja nii see läks.
See kord ka sai see aeg lihtsalt jõuga võetud. Ja mul on siiralt nii hea meel. Tõeliselt lahedad ja olulised inimesed, kes üksteist enam nii tihti ei näegi, ja sellevõrra toredam; mõnus sumin, kandvad naerupahvakad siin- ja sealpool lauas, lihtsalt rõõmus ja vaba mulin, lahedameelne tögamine, see kõik oli selline hingele pai ja lihtsalt puhas rõõm olemisest. Mul on ütlemata hea meel, et see aeg võetud sai ja et kõik teised ka selle aja võetud said, sest inimesed on nii olulised ja sellised kokkusaamised on tähtsad.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
-
Täna on see kooliga alustamine nii temaatiline ja kuigi tegemist on kõvasti, siblin nagu marutõbine orav, tekkis hetkeks mõttekoht. Üks täit...
-
Issand, miukesed seiklused, oipekki ja shallallaa :) Ma olen ikka täiega läbi, aga õnnelikult läbi. Siit moraale: 1. väga pikalt mugavustso...
-
Oli pikk ja väga oodatud vestlus ühe eriliselt toreda inimesega. (Sõber oleks liiga defineeriv silt, kuigi seda on seal kindlasti ka, ja pä...
No comments:
Post a Comment