Lugude rääkimine ja puhas kius

Muidugi tean ma väga hästi, milline lust on rääkida Lugu, nii et suunurgad kergelt vahutavad ja silmad põlevad. Lugu läheb iga korraga aina põnevamaks ja noh, pisiasjad nagu nädalapäevad või kellaajad või sugulusastmed, ach, need ei mõjuta ju Lugu ennast ja kuram, ma lihtsalt ei mäleta, muidugi ma sõidan nurgad Loo sujuvuse huvides ümmarguseks.

Muidugi ma tean pagana hästi, kuidas see käib.

Ja teisi hoogsaid lugude jutustajaid on ka tore kuulata, sest kui detailidesse ära kustutakse, siis... no keda hu-vi-tab, kas see asi juhtus esmaspäeval või teisipäeval, kui sellel Loole mingit sisulist mõju ei ole, lihtsalt võtkem mingi suvaline päeva nimi markeerimaks toimuva päeva, et mitte hanguda kohmakasse arutellu, et no kas see oli ikka esmaspäeval või oli see hoopis teisipäeval, kui naabri-Malle vaat selle neegrist linnamehega keset diskopidu piimajoomisevõistlust tegema hakkas.

Aga haa, kuidas minus tekib puhas kius, kui ma märkan osava näoga lobeda jutu ajamist, mis ei ole enam nurkade lõikamine, vaid puhas bluff - tark jutt lihtsalt selle arvelt, et publik ei ole teemaga ülearu kursis. Hmm... oi, milline Lust on siis näpp püsti ajada ja küsida, et oot-oot, a-vabandust, kuidas sa seda nüüd õieti mõtlesidki, sest inimeste teada olevate uuringute järgi ei saa selline seos küll kuidagi olla muud kui äärmiselt ootamatu ja ebatavaline. Või, et _milliste_näitajate alusel sa nüüd täpselt seda mõtledki, kui kõige lihtsam protsentarvutus näitab, et asjad on täpselt vastupidi. No võibolla jah ma liitreaalsusest tean asjaolude sunnil oluliselt rohkem kui keskmine keskealine provva võiks, aga hyperloopi tehnilised valupunktid on lihtne füüsika. Või, et oot, see unikaalne ja ainulaadne asi, mis su hinnangul nüüd esimest korda ajaloos juhtuma hakkab, kuidas täpselt erineb ta sarnasest asjast näiteks antiikses Kreekas?

Ma tunnistan ausalt, et bluffijat sabast püüda oli naljakas. Ja sama ausalt tunnistan, et inspireerusin armsalt naeratades erikurimahehäälselt teatama, et ooo, ma ei ole jälle sinuga nõus, sest vaata, X ja Y, kuna mõnedki naised seltskonnas leidsid meeste-omavahelist kuulates, et mõmnõmnõm, jutt läks ammu täiega igavaks. Noh, et see klassikaline meeste- ja naistejutu värk. Seda suurem oli kiusatus otse keset meestejuttu oma teravad küünarnukid laiali lükata. Sest, et see "megatark meestejutt" tähendas antud hetkel pigem seda, et üks pisut pealiskaudne jutuvestja lihtsalt publiku oletataval võhiklusel liugu laskis.

Ja sellepärast oligi mul lõbus tabada mõnigase aja möödudes ta murelikku pilku mu suunas, enne kui mõne natuke liiga õitseva väite pisut maalähedasemaks lõikas. "No... kui päris aus olla, siis tegelikult..."

Puhas lust - enese ja maailma kasvatamine korraga.